Vladimir Putini hirmutav ähvardus, kui lääs ületab Ukraina pingete keskel 'punase joone'.

Pentagon kinnitas eile õhtul, et umbes 8500 USA sõdurit on seatud kõrgendatud valmisolekusse, et nad lähetatakse konfliktiga seoses kasvavate pingete tõttu lühikese etteteatamisega. pidas videokonverentsi koos ja teiste EL-i liidritega, kuna nad hoiatasid Kremlit, et iga edasise agressiooni katavad 'suured kulud'. Peaminister hoiatas: 'Luureandmetel on väga selge, et Ukraina piiridel on 60 lahingugruppi, Kiievi välja viidava välksõja plaan on kõigile nähtav.



'Peame Kremlile ja Venemaale selgeks tegema, et see oleks katastroofiline samm.'

Dmitri Peskov, pressiesindaja, süüdistas läänt pingete suurendamises vägede kasutuselevõtuga.

Venemaa on pingelises õhkkonnas korduvalt läänt süüdistanud ja Putin andis eelmisel aastal teistele liidritele ägeda hoiatuse, kui 'punane joon' ületatakse.

Ukraina sõjaväelased



Ukraina sõjaväelased lähetati Ukrainasse Avdiivkasse (Pilt: GETTY)

Ukraina sõjaväelased

Ukraina sõjaväelased 25. õhurünnakpataljonist (Pilt: GETTY)

Putin ütles oma iga-aastases kõnes riigi olukorra kohta mullu aprillis, et mõned lääneriigid käituvad nagu šaakalid, kes üritavad USA-le meeldida.

Ta ütles: 'Me ei taha sildu põletada, kuid kui keegi tõlgendab meie häid kavatsusi nõrkusena, on meie reaktsioon asümmeetriline, kiire ja karm.

'Igal juhul otsustame ise, kus on punane joon.'



Ta lisas: 'Iga Venemaa-vastase provokatsiooni korraldajad kahetsevad [oma tegusid] viisil, mida nad pole kunagi varem teinud.'

Ukraina sõjaväelased

Sissetungi peetakse ainult aja küsimuseks. (Pilt: GETTY)

Peskov lisas hiljem, et 'punased jooned' tähendavad 'meie välisjulgeoleku huve, meie sisejulgeoleku huve välistada välist sekkumist, olgu see siis meie valimistesse või muudesse sisepoliitilistesse protsessidesse'.

Putin on varem ähvardanud gaasivarustuse katkestamisega vastuseks Ukrainaga seotud sanktsioonide kehtestamisele.



Sellise meetme mõju oleks tunda kogu Euroopas ja tabaks kogu kontinendi tasku.

Venemaa varustab ligikaudu 40 protsenti Euroopa maagaasist.

Kuidas Venemaa võiks Ukrainasse tungida

Kuidas Venemaa võib Euroopasse tungida vaid hetkega. (Pilt: Express Newspapers)

Ukraina kriis kaardistatud: peamised seotud valdkonnad – kuhu on paigutatud Vene väed?

Venemaa on kogunud ligi 100 000 sõdurit ja paigutanud nad erinevatesse punktidesse piki piiri, mida ta jagab Ukrainaga, tekitades läänes kartusi, et invasioon võib olla peatne.

Kui Venemaa peaks keset talve gaasitarned katkestama, tõuseksid energiakulud hüppeliselt, jättes ELi kriisi lahendamiseks rabelema.

Venemaa seadis Moldova juba oktoobris eriolukorda, väites, et Venemaa tarnib 'ainult 67 protsendile Moldova vajadustest'.

Mis edasi saab, on praegu ebaselge, kuigi Venemaa soovib, et Lääs lubaks, et Ukraina ei ühine kunagi NATOga.

Kreml nõuab juriidilisi garantiisid, et NATO ei laiene kaugemale itta, ja NATO sõjalise tegevuse lõpetamist Ida-Euroopas.

Inimesed peavad Kiievis isamaarallit

Ukrainlased osalevad patriootlikul miitingul, kus nõutakse ELi ja NATO liikmelisust. (Pilt: GETTY)

Moskva nõudmiste kohaselt tuleks üksused Poolast ning Balti vabariikidest Eestist, Lätist ja Leedust välja tõmmata.

Putin avaldas eelmisel suvel 5000-sõnalise essee, milles kirjeldas üksikasjalikult tema mõtteid Ukrainast ja selle suhetest Venemaaga.

Essee pealkirjaga 'Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest' kordas Putini väiteid, et venelased ja ukrainlased on 'üks rahvas'.

Ta kirjutas: 'Olen kindel, et Ukraina tõeline suveräänsus on võimalik ainult koostöös Venemaaga.'

Ta süüdistas Ukraina praeguseid juhte 'Vene-vastase projekti' juhtimises.

Endise Nõukogude vabariigina on Ukrainal Venemaaga sügavad sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed ning vene keel on endiselt laialt levinud keel.

Vahepeal on Ühendkuningriik alustanud diplomaatilise personali tagasitõmbamist, kuna kardetakse peatset sissetungi.

Pool saatkonna töötajatest ja peredest lahkub riigist, kuigi saatkond jääb avatuks.

EL teatas esmaspäeval, et ei kavatse praegu oma diplomaatilist personali tagasi kutsuda, kuna tippdiplomaat Josep Borrell ütles, et olukorda pole vaja 'dramatiseerida'.