Roy Orbison oli laulja-laulukirjutaja, kes on tuntud oma töö eest rock & lsquo; n & rsquo; rulli maailm. Ta laulis tumedaid, emotsionaalseid ballaade ja oli selliste tähtede kaasaegne nagu Little Richard ja Elvis Presley. Ta võeti Rock & lsquo; n & rsquo; Roll Hall of Fame 1987. aastal, aasta enne tema surma - aga kuidas ta suri?
Roy Orbison suri südameinfarkti 6. detsembril 1988, olles vaid 52-aastane.
See teeb täna (6. detsembril) tema surma 32. aastapäeva.
Päevad enne surma esines ta Ohios, enne kui suundus Tennessee osariiki Hendersonville'i, et enne Londonisse minekut ema külastada.
Sel ajal kuulus ta koos Bob Dylani, Tom Petty, George Harrisoni ja Jeff Lynnega supergruppi Traveling Wilburys.
Ta plaanis sel põhjusel Londonisse lennata, et nendega koos töötada, kuid veeta 6. detsembri päev koos kahe poja ja emaga.
Siiski oli ta kurtnud valu rinnus ja umbes kella 23 ajal kukkus ta vannitoas kokku.
Parameedikud kiirustasid teda haiglasse tooma, kuid ta kuulutati keskööks surnuks.
Ta oli varem kogenud südameprobleeme, sest enne 1979. aasta albumi Laminar Flow salvestamist tehti talle kolmekordne möödaviigu südameoperatsioon.
Roy allkirjastas Sam Phillipsiga Sun Recordsis 1956. aastal, vaid mõni aasta pärast seda, kui seal oli salvestatud The King Elvis Presley.
Kui paljud tolleaegsed lauljad salvestasid teiste laulukirjutajate Roy tuntud hitte, kirjutas ka andekas kitarrist oma lugusid, millest üks rääkis tema esimesest naisest Claudette'ist nimega All I Have to Do Is Dream.
Lõpuks sõlmis ta lepingu Monument Recordsiga ja alates 1960. aastast hakkas tema kuulsus tõesti kasvama.
ÄRA PUUDU[SELGITAJA] [ARUANNE] [INSIGHT]Roy Orbison esineb laval 'Tänan teie õnnelikke tähti' (Pilt: Getty)Peagi muutus ta endast erinevaks teoks, kuna temalt oodati tabamatut, peaaegu Johnny Cashi-laadset tegelast.
Ühel hetkel hakkas ta pärast etendusele koju minekut kandma pigem päikeseprille kui oma pärisprille, mis aitas luua selle tumedama pildi.
Varsti pidi see pilt sobima tema ellu kohutava tragöödiaga, kui kolm tema lähedast perekonda surid.
Esiteks oli tema naine Claudette, kellega tal oli olnud abieluraskusi.
Reisiv Wilburys (Pilt: Getty)Nad läksid lahku ja läksid lahku, enne kui paar kuud hiljem kokku tulid ning paaril oli kolm ühist last.
1966. aastal suri Claudette aga mootorrattaõnnetuses, milles ta hukkus koheselt.
See muutis Roy laastatuks ja laastatuks, kuid olukord läks ainult hullemaks, kui alles kaks aastat hiljem puhkes tema Tennessee kodus tulekahju, kui ta mängis Ühendkuningriigis Birminghamis.
Kaks tema kolmest pojast hukkusid tulekahjus, jättes ellu alles tema noorima lapse Wesley.
Roy võitles oma karjääriga järgmistel aastatel, kuid abiellus uuesti ja sai teise naise Barbaraga veel kaks poega.
Tema karjäär sai aga uue hoo sisse, kui Don McLean salvestas ühe oma laulu Crying ja see edetabelitesse tõusis.
Siit moodustas ta supergrupi koos endiste biitlite staaride George Harrisoni, Tom Petty, Jeff Lynne'i ja Bob Dylaniga.
The Traveling Wilburys loodi ametlikult 1988. aastal ja fännid olid juba elevil sellest, mida nad võiksid saavutada, ning nad avaldasid koos ühe albumi.
Roy surm tähendas aga veel ühe albumi väljaandmist, mille järel nad laiali läksid.