Räsitud Boriss peab tagasilöögi saama, ütleb ROSS CLARK

Tõsi, võib väita, et Downing Streeti jookidega olid seotud vaid inimesed, kes olid nagunii terve päeva koos tööd teinud ja et õues oli neil tunduvalt turvalisem kui sees.



Aga see ei pese. Ootame, et meie juhid järgiksid reegleid, mida nad teistele kehtestavad.

Johnsoni käitumine erineb kohutavalt kuninganna käitumisest, kes istus oma mehe matustel üksi.

Kas peaminister saab terveks? Sarnaselt Bill Clintoniga on ta sageli näidanud üles oskust probleemidest välja võluda ja üle elanud skandaale, mis oleksid langetanud teisi ambitsioonikaid parlamendiliikmeid. Nii et jah, keegi meist ei tohiks olla väga üllatunud, kui ta taaskord võimatuna näiva asja ära teeb.

Kuid tema ellujäämine ei sõltu ainult sellest, kui hästi ta otsib andestust 20. mai aiapeo ja muude sündmuste pärast, mis Sue Gray uurimise tulemusel päevavalgele võivad tulla. Samuti seisab tal ees ülesmäge võitlus, et veenda neid, kes 2019. aastal tema poolt hääletasid, et tal on neile veel midagi pakkuda.



Johnson võlgneb oma valimisvõidu eelmiste konservatiivide peaministritega võrreldes väga erinevale valijatele.

Paljud lõunaosa jõukate linnade valijad hülgasid toorid, olles Brexitist solvunud. Nende asemel suutis Johnson aga meelitada palju suurema grupi hääli: Põhja vaesemate osade töötavaid inimesi, kes varem hääletasid leiborist, kuid kes tundsid end leiboristide üha domineerivama suurlinna eliidi poolt mahajäetuna.

Mis toimub teie elukohas? Uurige välja, lisades oma sihtnumbri või

Konservatiivide jaoks on praegu probleemiks see, et nende vastleitud Punase Müüri valijaid ohustab eriti rong, mis meile väga kiiresti rööbastelt alla sõidab: elukalliduse kriis. Meil on kaks ja pool kuud aega, enne kui töötavad inimesed oma palgapaketid avavad, et leida 1,25 protsenti riigikindlustusmakseid, mis arvatakse maha nende teenitud töötasust. Samal nädalal tõstetakse energiaarvete ülempiiri ning paljud leiavad, et maksavad gaasi ja elektri eest 50 protsenti või rohkem. Need kaks asja võivad murda tagasihoidliku sissetulekuga inimeste eelarveid. Ega see sellega ei lõpe. Inflatsioon on juba üle viie protsendi ja paljud ootavad selle tõusu seitsme protsendini. Toit, riided, auto, ühistranspordi piletihinnad; kõik tõusevad järsult.



Paradoksaalsel kombel muudavad märgid viimase Covidi laine haripunkti jõudmisest elukalliduse kriisi peaministrile veelgi ohtlikumaks. Nüüd ei ole me enam riiklikus eriolukorras, mõtted keskenduvad rohkem tavalistele asjadele, nagu hinnad poes. Johnson vajab väga kiiresti, et sellega hakkama saada. Ta peab riigikindlustuse tõusu tagasi pöörama ja kütusearvetelt käibemaksu eemaldama – täpselt nii, nagu ta lubas, et Ühendkuningriigi valitsus suudab EList lahkudes teha.

Samal ajal peab ta nihutama rohelisi tasusid, mis Ofgemi andmetel moodustavad 25 protsenti meie elektriarvetest. On täiesti vale, et tavainimesi vasardatakse nende tagasihoidlike kodude kütmise eest – samal ajal kui valitsus jagab suhteliselt jõukatele inimestele miljoneid toetusi, et nad saaksid paigaldada puuküttega katel, osta elektriautosid ja oma hektareid ümber kasvatada.

Peaminister peab ka välja selgitama, kuidas ta kavatseb Brexitit ära kasutada, et suurendada Suurbritannia pikaajalist rikkuse loomise potentsiaali. Rahvahääletuse kampaania ajal räägiti palju sellest, kuidas meist saab Singapur-on-Thames, kus madalad maksud, avatud majandus ja vähem koormav regulatsioon meelitab ligi investeeringuid. Mis on
juhtus? Meil on vaja vähemalt visiooni – põhjust uskuda, et Brexit oli kogu vaeva väärt ja meil läheb paari aasta pärast valimispäeval paremini kui praegu.

Johnsoni suurim poliitiline kingitus on tema optimism. Tema – ja Suurbritannia – õnnetus on see, et tema peaminister on langenud kokku pandeemiaga, mis on nõudnud meie igapäevaelus vaoshoitust ning on võõras tema psühholoogilisele ülesehitusele ja liberaalsele ellusuhtumisele.



Kuid Covidi haarde lõdvenedes peaksime peagi leidma võimaluse hakata taas vaatama head külge. See peaks Johnsonile sobima – kui ta vaid aiapeoskandaali ja elukalliduse kriisi üle elaks.

Johnson, keda sel nädalal nägime, oli tema normaalse mina armetu kummituslik versioon. Vajame tema optimismi tagasi – ja kiiresti.