100 000 Vene sõdurit kogunedes jätkavad USA ja teised läänes läbirääkimisi võimaliku kokkuleppe üle, et tagada turvalisus Ida-Euroopas. Kuid näib, et mõnel ametnikul hakkab kannatlikkus otsa saama, üks neist soovitas kolmapäeval, et läbirääkimistel on vaja agressiivsemat lähenemist.
Rääkides tagajärgedest, mis võivad tekkida juhul, kui Moskva ründaks Kiievit, ütles Mississippi senaator Roger Wicker kolmapäeval ajakirjanikele: 'Ma arvan, et allianss, meie sõbrad NATO-s ja kaheparteiline enamus on valmis aitama Ukrainat selle tagamisel, et kui see juhtub, seekord saab Vladimir Putin nina verise.'
See juhtus nii, et pressikonverentsil, millega tähistati oma esimest ametisolekuaastat, tunnistas ta, et president Putin paneb kindlasti läände proovile.
Vastates ajakirjanike küsimustele konflikti kohta, ennustas ta väga tõenäolist Venemaa 'väikest sissetungi' Ukrainasse – seda avaldust kritiseerisid seadusandjad, kes pidasid seda 'kutseks' Kremlile rünnata.
Texase esindaja Michael McCaul, väliskomisjoni vabariiklasest liige, ütles Bideni sõnavõttude kohta: 'Ta jagas lääneriikide võimalikku lahknemist karmide sanktsioonide tõttu ja andis Vladimir Putinile selgelt rohelise tule 'väikese sissetungi' alustamiseks.
'Ameerika usaldusväärsus nii meie liitlaste kui ka vastaste ees ripub kaalul.'
Vabariiklastest seadusandjad on kritiseerinud Joe Bideni lähenemist Venemaale, öeldes, et see peaks olema karmim (Pilt: Getty)Mis toimub teie elukohas? Uurige välja, lisades oma sihtnumbri või
Ta lisas: 'Selle asemel, et lubada tegutseda ainult suure taasinvasiooni korral, on vaja USA tugevat juhtkonda, et koondada karistav reaktsioon Vladimir Putini agressioonile juba praegu.
'Ma kardan, et see president ei ole oma ülesannete kõrgusel ja ta kutsub esile agressiooni, mitte ei heiduta seda.'
Vabariiklasest senaator Rob Portman ütles: 'Vene sõjaväe igasugust sissetungi Ukrainasse tuleks vaadelda kui suurt sissetungi, sest see destabiliseerib Ukraina ja vabadust armastavad Ida-Euroopa riigid.'
Kuigi härra Biden väitis, et Venemaa tuleb 'vastutusele võtta, kui see tungib', öeldes, et hr Putin 'ei ole kunagi näinud selliseid sanktsioone, nagu ma lubasin, et tema kolimise korral kehtestatakse', lisas ta, et tagajärgede tõsidus 'sõltub' Kremlist. teeb.
Üllatavalt empaatiline Moskva suhtes julgustas ta ajakirjanikke mõtisklema hr Putini motiivi üle vaidlemiseks: „Mõelge sellele, mis tal on.
'Ta on kaheksa ajavööndit, põlev tundra, mis loomulikult enam ei külmu. Olukord, kus tal on palju naftat ja gaasi, aga ta on püüdnud leida oma kohta maailmas Hiina ja lääne vahel.'
Hr Biden ütles, et Putin palus temalt tagatisi kahes asjas – et Ukraina ei ühine kunagi NATOga ja et Ukraina pinnale ei paigutata kunagi 'strateegilisi' või tuumarelvi.
Ummik: Putin tahab garantiid, et NATO ei võta Ukrainat kunagi liikmeks (Pilt: Getty)Venemaa on pidanud Ukraina tihenevaid sidemeid suureks ohuks alates sellest, kui Moskva 2014. aastal Krimmi hõivas ja annekteeris, ning see teema on muutnud vestlused Venemaa ametnikega üha keerulisemaks.
Eelmisel nädalal Genfis, Viinis ja Brüsselis peetud läbirääkimistel on näide sellest, kuidas sellised nõudmised viivad ummikseisu.
Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles pärast kohtumist USA asevälisministri Wendy Shermaniga Genfis: 'Meie jaoks on absoluutselt kohustuslik tagada, et Ukraina ei saa kunagi, mitte kunagi, kunagi NATO liikmeks.'
Vahepeal väitis pr Sherman: 'Olime kindlad... surudes tagasi julgeolekualased ettepanekud, mis ei ole lihtsalt Ameerika Ühendriikide jaoks algusjärgus.'
Hr Biden ütles pressikonverentsil, et Ukraina liiduga liitumine on ebatõenäoline. NATO lubas aga juba 2008. aastal nad kunagi vastu võtta.
Tuumaküsimuses ei välistanud USA liider kokkuleppe sõlmimist Venemaaga relvade paigutamise üle Ukrainas, öeldes, et see oleneb Putini tegevusest tema piiril.
USA välisminister Antony Blinken sõidab reedel Genfi, et kohtuda Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ning kõrge ametnik ütles ajakirjanikele: 'Sekretär Blinken on 150 protsenti pühendunud sellele, et näha, kas siin on diplomaatilist kõrvalekaldumist.'